Linnukene oksa peal

 

Kui poodi lähete ärge unustage osta  väikeseid T- küünlaid

ja linnukestele seemneid

 

Jõulusöögid, tavad ja kombed

Jõulud ja aastavahetus

 Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib.

 Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle.

 Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes.

 Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõuluorikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõnikord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks. Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja seejärel aidas või sahvris karjalaskepäevaks. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. sajandi lõpust, 19. sajandist kuuluvad jõulude juurde piparkoogid, mida osteti, hiljem aga valmistati ka ise. Neid vormiti klaasi, noa, vahel ka isetehtud vormidega.

 Jõululeibade ahjust väljavõtmisel jälgiti, kas koorik on lahti või lõhki küpsenud või leib ilus. Kõik rikked märkisid, et perest on keegi lahkumas.

 Tänaste jõulutoitude loetelu on lõpmata pikk ja algab muidugi seaprae, hapukapsaste ja kartulitega, mille juurde kuulub kõrvitsa- või pohlasalat. Aga ka pasteet, verivorstid, sült, lihatarretised, sink, soolaheeringas või ka heeringarullid, täidetud munad, rosolje või kartulisalat, saiakesed, kringel, tort, kompott. Kindlasti on laual õunad, pähklid, eksootilised puuviljad (peamiselt mandariinid või apelsinid), aga ka kommi ja präänikuid. Erilise staatuse on säilitanud piparkoogid, mida ostetakse poest ja valmistatakse ise. Tänapäeval on võimalik valida erinevate vormide vahel, samuti on valida, kas teha suhkruvõõbad ise või osta poest.

 Jookideks morss ja mahlad, õlu, vahuvein, viimasel paaril aastakümnel ka glögi. Kuna maitsvat õlut on tänapäeval laias valikus poest saada, siis suurte jõuluõllelaaride valmistamine, mis oli tavaline veel 1980. aastatel, on jäänud märgatavalt vähemaks. 20. sajandil olid eriti kuulsad Saaremaa ja Hiiumaa murdjad koduõlled, millele kanguse tõstmiseks ja pähehakkamiseks mõndagi hulka segati. Enamasti oli sekkapandav õllemeistri saladus.

 Vanal ajal visati jõulukahja õlgedele, saunakerisele, kaevu, ja loomadele. Lääne-Eestis ja saartel käisid mehed õlut otsides, lauldes ja juteldes ringi veebruari alguseni.

Allikas: folklore.ee

Kuidas erinevad rahvused jõule tähistavad?

Kuidas erinevad rahvused jõule tähistavad?

Jõulud ja aastavahetus

 

 

 

Ameeriklaste jaoks seostuvad jõulud jõuluvana ja tema põhjapõtradega, kuuma šokolaadi ja vahukommidega; egiptlaste jaoks seostub jõuludega aga suur pidusööming, ilutulestik, piknikud ja erinevad spordialad. Üle terve maailma tähistatakse jõule järgides kultuurile omaseid traditisoone ning tavasid.

Prantsusmaa kodudes on alati jõulukuusk, mida tihtipeale dekoreeritakse järgides vanu tavasid – punase paela ja valgete küünaldega. Kui aias on kuusk, kaunistatakse tavaliselt jõulutulekestega ka see.

Sakslastele näiteks meeldib väga jõulude ajal oma kodusid kaunistada. Akendele asetatakse elektriküünlad ja värvilised pildikesed, mis loovad tänavalt vaadates tõelise jõulutunde.

Ungaris on tavaks, et lapsed lähevad jõuluõhtul oma sugulase juurde või kinno, et Jeesus saaks seejärel kuusepuu ning kingitused nende kodudesse toimetada. Kuusele on peale jõuluehete tavaks riputada ka näiteks kuldses paberis šokolaadikomme.

Uus-Meremaal algavad jõulud kingituste avamisega jõuluhommikul, peale mida jäädakse koju, või minnakse külla sööma jõululõunat.

Portugali traditsioonide kohaselt toob jõuluvana kingitused kuuse alla jõuluõhtul. Traditsiooniliseks jõuluroaks on aga keedetud kartulid tursaga.

 Kuna USA-s elab väga palju erinevatest rahvustest inimesi, on seal ka palju jõuludega seotud traditsioone. Üsna levinud tavaks on aga see, et jõuluõhtul riputatakse kaminale iga pereliikme jõulusokike ning järgmisel hommikul on sokikestes kingitused. Suuremad kingitused asetatakse jõulupuu alla. Lapsed peavad aga õhtul jätma jõuluvanale küpsiseid ja Rudolfi jaoks ka porgandi (Brasiilia jõulutavad on USA omadega üsnagi sarnased).

 

Rumeenias seevastu süüakse jõuluõhtul ja ka järgmise päeva lõunaks kapsarulle. Seda nimelt seetõttu, et kapsarullid on kõige paremad teisel või kolmandal päeval peale nende küpsetamist, mis tähendab seda, et perenaised saavad jõulupäeval tegeleda näiteks hoopis dekoreerimisega. 25. detsembril läheb kogu pere tavakohaselt kirikusse.

 Kuna Hiina elanikkonnast on vaid 1% kristlased, siis teavad enamus inimesi jõuludest üsna vähe. Seetõttu tähistatakse Hiinas jõule enamasti vaid suurlinnades nagu näiteks Shanghai (mõned inimesed ei ole Hinnas jõuludest isegi kuulnud!).

Etioopia jõulutradistioonide hulka kuulub aga hoopiski jõuluõhtul paastumine (ei sööda mitte midagi).

 Olenemata erinevatest tavadest, võib jõule pidada siiski ülemaailmseks traditsiooniks, mil inimesed veedavad aega oma pereringis, tegelevad heategevusega ning teevad üksteisele kas suuremaid või väiksemaid kingitusi.

Autor: Kristiine Saat

http://www.feeling.ee/?Page=Article&ArticleID=556&Lang=EST