veel Jõuluni

22. nov 2008

Soomekeelseid luuletusi jõuludeks













Muista jouluna vanhaa ja nuorta
älä soimaa ulkokuorta
vaan sitä mitä sisällä on,
 se ompi joulun taikaa.

20. nov 2008

Jõulud töökaaslastega


Meil oli eile töökaaslastega jõulupidu See toimus linnast väljas ühes maakohas, igavene uhke vanaaegne talu ümber ehitatud muuseumiks ja restoraniks, pere kes seda peab elab ise samas majas ja teevad kõik ise, valmistavad söögid omast toodangust ja teenindavad ka ise, seal oli kaks suurt saali, ühes saalis olime meie ja teises saalis teine seltskond. Rootsi laud oli kaetud, algul anti glögi ja siis külmlaud soe toit ja magustotoit, kõik oli hästi hea ja maitsev. Süüa oli palju, kuigi oli ka palju rahvast aga jätkus kõigile. Meil oli juba ammu kinni pandud laud Sinna sõitsime mitme autoga mina sain juhatajate autos sõita, viidi sinna ja toodi koju ka.

Kingitused tegime ka üksteisele võtsime loosid kes kellele teeb.

Ma võtsin kodust kaasa päkapiku mütsi ja jõuluvana habeme prillidega, igaks juhuks, teadsin juba, et keegi peab ju jõuluvana mängima ja arvasin, et teen siis üllatust ja mängin neile ise jõuluvana.

Nii läkski, kui oli pakkide jagamise aeg, siis hakati arutama, et kes pakid jagab ja üks tegi ettepaneku, et Natali tegi ükskord vanuritele jõuluvana et kas ma võiksin nüüd ka pakke jagada.

Ma siis olin rõõmsalt nõus.

Võtsin siis koti ja läksin teise ruumi ja panin seal habeme ette ja mütsi pähe ja neile oligi see üllatus, kui päris ”jõuluvana”na sisse astusin, küsisin ka salme ja teadsin juba, et neil salme ei ole ja sellepärast olid mul omavalmistatud kaardid kaasas igaühele pistsin siis ühe kaardi kus oli salmikene peal kätte ja kõik lugesid siis mulle salmi.
Nii, et minu üllatus läks täie ette.
Ma tulin siis kotiga sisse ja hakkasin eesti keeles neile rääkima ja küsisin kas tõlki on ja kui siis ei olnud lubasin ise tõlkida. Nalja sai palju ja pärast kiideti veel tükk aega, mulle ju meeldib teatrit teha.
Kodu on mul ka kaunistatud nagu

teatris igasugu päkapikke, tulesid, päkapiku maja ja aknakaunistused ja küünlad. Igavene lahe on seal olla. Meil oli siin töö juures loosimine jõulupeol ja ma sain kohvipaki, kõrvaklappidega miniraadio ,pastaka ja sidrunipressi. Vahva ju ! Jõulud võivad tulla rõõmu ja rahuga


siin veel uusi kaarte mis on ise tehtud
 

17. nov 2008

Ingel


 
 
 
 

 


16. nov 2008

Jõuluõhtu imeline valgus

Eluke veereb ja aasta teeb ringe,
kuuseoks lõhnab ja soojendab hinge.
Jõulukell kaigub ja rõõmsaks teeb meele,
kuu puistab hõbedat kirikuteele...
Käes on aeg, mil soovime taas,
et oleks õnne ja rahu me maal!
Kaunist jõuluaega !














Aisakellade habrast tilinat
ammustest aegadest tilgub.
Küünlavalgusest kuldset helinat
aknais ja südameis vilgub.

Igal aastal,
kui süütame küünlad,
me soovime midagi head,
et jätkuks meil jõudu ja tervist
ja keegi meid sõbraks peab.

Kuu heidab hõbedasi varje
ja küünlavalgus kuldset sära.
See jõuluõhtu imeline valgus
aeg lootuste ja unistuste päralt.



Soovin sulle valgeid jõule !











Mis sest,et väljas pole ühtki hange!
Mis sest,et vihma kallab nagu pangest!
Meil verivorstid ahjus,kuusk on toas.
Ja kauneid soove südames ja suul.
Kõike kaunist ja häid Jõulupühi!
Kui me koos kõik hingest sooviks,
küll see lumi tulla prooviks,
palvejõud on suur,
jõulud ikka olnud valged,
särasilmsed, puna palgeil,
soovingi Sulle valgeid jõule,
talvepäevi ilusaid,
kingitusi mõnusaid,
igalühel omad jõulud erilised,
ilusad, kandku jõulusoovi ootus
selles päevas ainult lootust!

Kaunimad jõululaulud

JÕULUKELL











Jõulukell, jõulukell,
pühad on saabumas linna,
kõigile teatab see,
peagi on käes jõulupäev.

Iga maja, iga kodu kõik on pühade rüüs,
jõuluhõngu on õhuski tunda.
Palju lapsi minust möödub, kõigil naer särab näol,
igal nurgal on kaikumas nüüd

Jõulukell, jõulukell…

Tulekumas sajas värvis särab väljakul kuusk,
kihab kauplustes ostjate meri.
Eemal rivis ehtsad saanid-liigub jõulutaat seal,
iga nurga peal heledaIt lööb

Jõulukell, jõulukell…




            PÜHA ÖÖ

Püha öö, õnnistud öö!
Kõik on maas rahu sees.
Joosep valvab ja Maarjal on seal
väike lapsuke põlvede peal.
Maga, patuste rõõm!
Maga, patuste rõõm!

Püha öö, jõuluöö!
Ingli hääl välja peal
laulab rõõmuga: halleluuja!
Karjastele nii kuulutab ta:
"Kristus sündinud teil!
Kristus sündinud teil!"

Püha öö, õndsaim öö!
Meile sa ilmuta
Isa armu, mis õnnistust toob,
rahupõlve maailmale loob.
Laulgem halleluuja!
Laulgem halleluuja!


                                    SAJAB VALGET LUND

  Ja kui lapsed öös näevad und
sajab väljas ikka valget lund.
Taas sajab valget lund väljas
ja toas on ehted haljal puul.
Kumab küünlavalgus ja rõõmu algus
saab peagi lauluks laste suul.
On pilvisse end kuu peitnud,
ei tähti puista taevakaar.
Ja kui lapsed öös näevad und,
sajab väljas ikka valget lund.
Ja kui lapsed öös näevad und,
sajab väljas ikka valget lund.
Ja kui lapsed öös näevad und,
sajab väljas ikka valget lund




VALGED JÕULUD

Nüüd unistan ma taas jõulust,
just nagu lapsepõlve a'al,
jõulukuuse särast ja saanikellast
ja valgest lumevaibast maas.

Nüüd unistan ma taas jõulust,
ja saadan tervitusi teil'.
Palju rõõmukilkeid ja naeru,
valgeid jõulupühi ikka teil'!

Taas sajab valget lund väljas
ja toas on ehted haljal puul,
kumab küünlavalgus ja rõõmu algus
saab peagi lauluks laste suul.

On pilvisse end kuu peitnud,
ei tähti puista taevakaar.
Kuid kui lapsed öös näevad und,
sajab väljas ikka valget lund.

Jõulukombed

                                                    Jõulukombed


Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.

Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud.

Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina – usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema.

Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks.

Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla – kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.

Jõulutoidud

Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.

Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.

Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud.

Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluöösi tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata.

Maagilised toimingud

Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad peale pühi põletada.

Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati – tehti nende ümber kõndides ring.

Meelelahutused

Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.
Uusaastakombestik

24. detsember vana-aastaõhtuna oli saunaskäimise päev. Saun pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti saunas käidud olema. Oldi kodus oma perega. Südaööst, kui algas uus aasta, võisid poisid ja mehed minna küla peale head uut aastat soovima. Kui vana-aasta sees või uuel aastal tuli külla naisterahvas, pidi talle meeste püksid kaela viskama – siis ei kaduvat õnn kodust ära. Uue aasta öösel või hommikul viskas peremees kaevu soola ja tõi sealt vett. Vesi valati kaussi ning selle põhja pandi nuga ja midagi hõbedast. Peremehest alates pesid kõik seal nägu - see pidi hoidma inimest uuel aastal haiguse ja kõige kurja eest. Uue aasta juurde kuulus ka õnnevalamine ja igasugune ennustamine.


























Jõulud



Jõulude saabumisest teatavad juba esimesed ilmingud. Aasta otsa tühjalt aknalaual seisnud suss on täitunud kommide ja muu hea-paremaga. Jõuluvana, kes pikalt maganud, on keeranud juba teist külge ja igal pool võib märgata punaste mütsikestega pägalikke, keda ma alguses ekslikult punamütsikesteks pidasin. Postkasti on potsatanud kirjakesed, mille sisu on jõulude - ja jõulupidude temaatiline. Varsti-varsti saabuvad ka ilusad värvilised - närvilised piltpostkaardid kenade jõulutervitustega.
Eks ole kena, ilus? Aga ennem, kui jõuluõhtul kamina ees piparkooke saab nagistada, tuleb veel palju ära teha. Laiali tasuks saata jõulukaardid oma palavamate tervitustega ja seejuures tuleks hoolikalt nimekirja jälgida, et kellegi nimi kahe silma vahele ei jääks, sest muidu selle nime omaniku taignarull ei vormi mitte piparkoogitaigent, vaid minu näokest. (Seda me ju ei taha, eks?)
Siis tuleb avada kriuksuvad rahakambri uksed ning koltunud ja koidest puretud rahatähed päevavalgele tuua, sest kallikestele on vaja osta kingipakid. Vaja on kodu ja ka ennast särama lüüa ning veel tuhat teist asja...
Samas on ilmnenud ka probleem, et jõuluõhtut ei saa kõigi armsate inimestega koos veeta ja vaja on teha raskeid valikuid..
Niisiis asugem kõik agaralt ettevalmistusi tegema, et rahulikult jõuludele vastu astuda.