Hommiki oli küllaltki tuuline ja aknast välja vaadates tundus päris õõvastav .
Teised vabatahtlikud sõitsid täna Tamperre külla samasugusesse asutusse seal, aga mina ei hoolinud külaskäigust ja pakkusin ennast niikauaks kirbukale appi .
Väljas oli küllaltki libe , nii et oma küünarkeppidele pean nüüd naelad alla kruvima . Päris mitu korda libisesid kepid eest ära , hea et ei kukkunud ..
päris pikk maa sinna keppidega komberdada ja libe ka .
Päikene helgib nii soojalt ja kuldselt hiiglaslike puude latvades .
Kirbuka trepi pealt paistabki meie maja. See alumise korruse pikk rödu ongi meie oma .
Kirbuka ukse kaunistused
ja trepi ääre küljes jääpurikad helgivad
Kirbukal oli täna päris rahvarohke ja minul ka käis Tiina külas ja tõi mulle iseküpsetatud leiba - Sooja leiba mõtelge - nagu luuletuses , ei, leib soe enam ei olnud, see niisama kirjutatud- nii nagu Juhan Liivi luuletuses - soe leib ja soe tuba perenaine tasane... (Juhan Liivil oligi 1. dets . 100.surmaaastapäev) Tiina tõi veel eestikeelset lugemist .
Aga oma tehtud leib on väga hea . .
Leidsin Oskarile ilusa mütsi ja inglikese oma kollektsiooni
Igati hea päev, kui mitte arvestada kohutavat jalavalu . Võtsin kohe koju tulles 2 tbl. paratabsi . Ehk saab päeva õhtusse .
Ka homseks kutsuti mind kirbukale appi ... lähen ka homme .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar